Post by Deleted on Apr 20, 2015 9:07:35 GMT
Nimi
Emiliya Danailova
Vanus
22-aastane
Sünniaeg
6. märts 1709
Elukoht
Vladislavide mõis
Ajalugu ja perekond
Emiliya on sündinud siinsamas Varnas mitte just kõige jõukama perekonna esimese tütrena. Pärast teda nägid küllaltki väikeste vahedega ilmavalgust veel kaks poega ja üks tütar. Peamiselt kauplemisest ja omaenda käsitöö müümisest elatuvatel vanematel ei läinud nelja lapse üleskasvatamine sugugi kergelt, mistõttu pidid kõik Danailovite lapsed juba varases nooruses isegi tänavatele raha teenima minema, mitte et see neil kuigi palju paremini oleks õnnestunud kui vanematel.
Emiliyale kui kõige vanemale järeltulijale valisid vanemad otseloomulikult tulevase peigmehe tuttavate hulgast välja. Tegu oli jõukast perekonnast pärit noormehega, kelle iseloom aga korralikult soovida jättis. Vanematele aru pähe panna neidisel ilmselgelt ei õnnestunud, mistõttu pidas ta paremaks ise jalga lasta, et edasised otsused oma elu suhtes ise teha. Kaugele Emiliya muidugi ei jõudnud, kuniks tema teed ristusid ühe erakordselt kena välimusega noormehega, kes pakkus neiule võimalust elada tema perekonna mõisas, mille ta meeleheites ka vastu võttis. Sellest päevast on nüüdseks möödunud juba mitu aastat, mil Emiliya esmakordselt Vladislavide perekonnaga kohtus ja nende heaks tööle asus. Kuigi vaba tahe on neidiselt põhimõtteliselt ära võetud, mõtleb Emiliya aeg-ajalt endiselt, mis tema vanematest ja vendadest ning õest saanud võib olla, aga näinud pole ta neid kodust lahkumisest saadik.
Iseloom
Emiliya ei ole kunagi eriti vaikse loomuga olnud, ütleb tavaliselt alati, mida mõtleb ja teeb seda, mida ise heaks arvab, isegi kui see lõpuks talle endale kahjuks võib tulla. Vladislavide juures elades on ta muidugi sunnitud neile alluma, aga sellegipoolest peab end iseseisvaks ja peamiselt seetõttu, et oma õigest perekonnast nii noorelt lahkuda otsustas. Sõpradest-sõbrannadest ei saa küll tema puhul juttugi olla, ainsad inimestest vestluskaaslased on teised Vladislavide perekonna teenrid. Pigem on ta muidugi üksik hunt, kes ei vajagi kellegi teise seltskonda, kuigi mõnikord ta sellest ära ei ütle, pidevas eraldatuses olemine ajaks temasuguse elava hinge ilmselt üsna kiiresti arust ära.
Muud faktid
Nendel harvadel kordadel, kui ta Varnasse saadetakse, üritab neidis nii palju kui võimalik inimestega kokkupuudet vältida. Peamiselt kardab Emiliya muidugi seda, et mõni tema varasemast elust allesjäänud isik ta tänaval ära tunneb.
Vaba aega mõisas tal küll väga palju ei ole, aga kui seda ka peaks tekkima, sisustab neiu need tunnid lugedes, kusjuures lugema õppis ta ka alles Vladislavide juures elamise ajal.