|
|
Post by Henry Edmund Ayredale on Apr 21, 2015 23:35:46 GMT
"Mina olen selle perekonna juht. Kelleks kurat sina end pead?" nõudis Henry mehe käest. Ta oli Marques' enda perekonda võtnud, kuna ta siiralt arvas, et sellest võiks asja saada. Tundus, et ta oli rängalt eksinud. Ainus asi, mis Marques'd hetkel päästis, olid Cecilia sõnad ning naise käsi Henry õlal. Henry oli mehe peale maruvihane. Ta ei lasknud endaga niiviisi käituda, kuid naisel oli õigus. Ta ei saanud hetkel ühest liikmest loobuda, eriti kui ta ähvardas Estheri kaasa võtta. Ta küll polnud kindel, et Esther mehega kaasa läheks, kuid ta ei tahtnud neidist proovile panna. Võib-olla oleks parem linna vahetada? Naine oli hetkel justkui mõistuse hääl, mistõttu mees enda käe mehe kõrilt eemaldas. Henry astus mehelt paar sammu eemale, kuid ei keeranud talle selga. Ta ei usaldanud meest selleks piisavalt. Võtnud enda peekri, jõi Henry selle tühjaks ning viis siis pilgu Ceciliale.
|
|
Cecilia Tartaglia
Angelus Mortise vampiir
parem käsi // 265-aastane
Deep status
Posts: 86
|
Post by Cecilia Tartaglia on Apr 21, 2015 23:41:55 GMT
"Mark!" ütles Cecilia pahaselt kui mees ikka edasi noris seal. Õnneks tõmbus Henry eemale. "Proovi rahuneda, see pole mitte kellelegi kasulik kui sa siin kärgid," sõnas Lucia rahustavalt Markile, kulm siiski veidi kortsus. "Võta Esther ja lõbutsege, ei ole vaja tüli norida omadega. See on viimane asi, mida meile praegu vaja on," sõnas naine malbel häälel ning astus viimaks Henry poole. "Tahad sa ära minna siit?" küsis naine vaikselt. Mitte, et neil väga valikut oleks kuhu minna. Keldrist välja praegu ei saanud. Noh, Cecilia vähemalt mitte. Aga nad võisid minna Lucia kambrisse, mis keldris asus ning Henry sai seal rahuneda ja naise verd ehk juua või midagi. Peaasi, et Mark ka nüüd rahuneks.
|
|
|
|
Post by Marques "Mark" de Anet on Apr 22, 2015 7:32:16 GMT
Marques oleks peaaegu juba enda klaasviaali raudürdi mahlaga välja tõmmanud, et see Henry näkku katki lüüa. Õnneks astus Cecilia vahele. Mark hingas sügavalt sisse ja lasi siis rea prantsuskeelseid solvanguid Henry poole teele. Küll vaikselt ja pigem pomisedes, aga ilmselt kõik kuulsid neid. Henry, mats, ei saanud ilmselt aga ühestki silbist aru. "Kui päike loojub, siis ma võin lahkuda," teatas Marques enesekindlalt, hoides pilku Henryl. Kahju, et Cecilia ei saa enam vampiirist toituda, aga mis ikka teha. Henry oli selline egoistlik argpüks, et Mark ei suutnud temaga enam ühes ruumiski olla. Ehk tasuks nende teiste vampiiridega rääkida ja uurida, milline klann neil on.
|
|
|
|
Post by Henry Edmund Ayredale on Apr 22, 2015 8:52:12 GMT
Henry siiski sai prantsuse keelest aru, kuid ta ei hakanud seda enam kommenteerima. Polnud vaja olukorda enam veelgi hullemaks ajada. Oli lootust, et praeguseks on see draama läbi. Kui Ceciliat olnud poleks, siis see olukord oleks ilmselt tunduvalt halvemini lõppenud. Halvemini Marques' jaoks. "Igatsema ma sind ei jääks," lausus mees ning viis siis pilgu naisele, kes küsis, kas ta sooviks lahkuda. Naise vere joomine võiks teda rahustada küll, seega ta noogutas Ceciliale. Viinud pilgu Estherile, suudles Henry naise kätt ning viis pilgu Lorindale, kellele ta lihtsalt napilt noogutas, kuna naine oli põhiseltskonnast siiski eemal. Ceciliale enda käevangu pakkunud, liikusid nad Lucia kambri poole.
|
|
|
|
Post by Lorinda Haruna on Apr 22, 2015 14:00:54 GMT
"Aaah," Pööritas Lorinda pead, kui läks järjekordseks tüliks. Üks asi, mis oli ülimalt tobe, oli see, et kõik vampiirid peavad ennast nii kõrgeks, eriti kui on veel kahe kihvaga.
Mitu korda avas ta suu, et midagi öelda, kuid Cecilia oli lähedal ja siiski see aktivist. Õnneks ta ei pidanud ise vahele segama. "Psh," oh neid noori küll. On põhjusega tavaliselt klanni liider olemas - et oleks siiski see üks otsustaja ja keegi, kes paneb lõppotsused. Mitmes eelnevas klannis, kus ta oli olnud, kui oli vampiiride kuldaeg, hukati kohe vampiir, kes midagi sellist vastu ütleks. Nüüd on tekkinud aeg, kus peab hoidma vampiire. Kuidas see selleni jõudnud on? Kerge oleks ju juurde tekitada, kuid see on praegusel ajastul omaette suur risk. Piisab ainult keldri katuse eemaldamisest ja nad kõik surevad, nii et palju sõltub usaldusest.
Henry lahkus ja kui ta sai üle pika aja väikest tähelepanu, noogutas ta kergelt viisakusest vastu ja ajas end lõpuks püsti. Hetk oli tal kummaline olla, sest kogu vein tegi oma töö. Siiski kulus paar sekki, kui ta tajus kõike jälle ja ta kõndis Marqi juurde.
"Marq, sa peaksid lõpetama selle norimise," vajudes ta kõrvale istuma. Ah, ta vihkas sotsialiseerimist. "Sul jah veab, et sul on punased silmad ja sa saad päikese käes kõndida," lausus ta vaikselt muuseas, kuid lisas "Aga sa peaksid mõtlema hoolikalt järele, mis sa teed. Sa ei taha endale vaenlasi, eriti topelt-kihvalist. Ta on liider põhjusega." Ta polnud ise samuti vaimustuses tema 'liidrilikest oskustest' kuid ta respekteeris teda, sest ta on siiski vanuse poolest üks lähedamaid.
|
|
|
|
Post by Bartholomew Romanov on Apr 22, 2015 18:50:10 GMT
Enne kui Bartholomew teisteni jõudis, puhkes nende seas paras tüli ning mees teadis paremat, et mitte sekkuda. Säärased kisklused olid üsna sagedased ja vaibusid enamasti kiirelt. Paar korda oli küll nende seltskond mõne vampiiri võrra vaesemaks jäänud, aga nende asemele siginesid üsna ruttu uued. Mitme sajandi vanuse mehe jaoks kulges aeg küll veidi teisiti ja kui tema mõtles ruttu, siis võis see tähendada mitut kümmet aastat. Bartholomew sammus edasi, muutes oma trajektoori veinivaatideni küll veidi pikemaks. Ta võttis ühe kasutamata peekri ning võttis selle pooltäis, sest talle meeldis alkoholi nautida rahulikult, et tekiks vaid kerge unelev tunne. Jook käes, jäi vampiir vaatide kõrvale seisma, vaadeldes jälle ruumi. Kuidagi igav päev oli.
|
|
|
|
Post by Deleted on Apr 23, 2015 9:22:39 GMT
Esther ei osanud arvatagi, et tema lihtsast küsimusest selline kaklus välja kujuneb. Natuke matuselik see meeleolu ju oli, vähemalt tüdruku arvates. Aga enamus vampiire olid sellised ja seega oli tüdruk enda pika elu jooksul juba sellega harjunud. Ta oli imelik teiste vampiiride hulgas ja teised ei sallinud teda, sest ta suutis vaatamata nende keerukale eluolule kogu aeg lõbus olla. Ta võttis elu kui mängu mitte tragöödiat. Kuidagi tuli ju enda lõpmatu elu talutavaks teha. "Muusikast tõesti ära ei ütleks," muigas Esther, kui Mark teda kõnetas. Järgmisel hetkel oli mees talle aga juba väga lähedal, pannes vampiiritari südame põksuma ja põsed õhetama. Eriti kui Marques justkui muuseas tema juuksesalgu kõrva taha lükkas. See pani Estheri mehele otsa vaatama ja õrnalt naeratama. Ta oli tõesti pisike, vähemalt kasvust. Vanuselt oli ta Markist ju tegelikult vanem, aga neiule pole see vanus juba ammu oluline olnud. Kauem Esther aga enda silmarõõmu jälgida ei saanud, sest Henry jooksis Marque'le kallale ja ruumis võttis vormi korralik tüli. Tüdruk oleks tahtnud selle peatada, aga Cecilia sai sellega ka ise hakkama. Isegi vihasena meeldis Marques neiule. Noh, ilmselt suuresti sellepärast, et tüdruk jagas mehe arvamust nende liidri kohta. Mis puutus lahkumisse, siis läheks Esther kohe Markiga kaasa, kui too ära peaks minema. Ta on ainuke, kes tema rõõmsat tuju taluda suudab. Rühmale oleks aga neiu kaotamine üsna suur asi, sest kes siis inimesi mõjutama hakkab, et nad saaksid mõne võõrastemaja keldris elada? Esther oli hetkel ainuke, kellel oli see võime. "Kui Mark läheb, siis lähen mina ka," andis näitsik teada ning jõi enda peekri tühjaks. Ta oli selles rühmas juba pikalt olnud. Midagi uut kuluks ära küll. Püüdnud mehe pilgu, saatis ta talle ühe toetava pilgu, mida peagi naeratus ilmestas. Kui Lorinda ennast Marki kõrvale sättis, kortsustas Esther hetkeks kulmi, kuid ajas end siis juba püsti ja liikus lõbusal kõnnakul ruumist välja. Ta läks enda tuppa ning tõi sealt viiuli. Seejärel sättis ta ennast suurde ruumi mõnusalt istuma ning asus lõbusamat tantsumuusikat mängima. Ennast võis ju ka vahel lõbustada.
|
|
