BALL

[Amelia Abbot]

Abbottid olid Varnas uued. Nende pere oli saabunud linna kaks kuud tagasi. Amelia isa oli rikas kaupmees ning Inglismaal kõrgelt hinnatud. Kuhu iganes isa ka ei läinud, ema Julia saatis teda alati. Nagu sellele ajale omane, korraldasid Abbottid uhke balli, et tutvustada enda pere ning tutvuda selle linna inimestega. Kohale oli kutsutud kogu kõrgseltskond. Salamisi oli Amy kutsunud ka mõned inimesed, kes ei olnud kõrgklassit, kuid kellega ta oli tutvunud oma rännakutel linna ning kellega ta oli saanud heaks sõbraks või vähemalt tuttavaks. Varnas rentisid Abbottid ysnagi uhket mõisa. Sisustus oli väga rikkalik. Detailides oli kasutatud päris kulda ning hõbedat. Balli puhul olid teenijad töötanud varajastest hommikutundisest saati, et mõis oleks puhtaks k11ritud ning kokad olid vaaritanud imelisi hõrgutisi, mida kylalistele pakkuda.

Mõisa balliruum oli väga uhke ning kaunilt ehitud. Seinte ääres olid mugavad toolid, et jalga puhata ning lauad, kus peal oli söök ja jook. Piisavalt, et seda jätkuks kuni varajaste hommikutundideni. Yhte nurka oli paigutatud väike lava, kus bänd mängis selle aja hitte. Samuti ka klaver, kui keegi peaks soovima oma mängimist demonstreerida. Uste ees seisid teenrid, kes juhatasid kylalisi saali ning abistasid neid millega iganes vaid vaja oli. Kylalised hakkasid saabuma. Väljas olid teenrid, kes viisid kylaliste hobused ja kaarikud tallidesse. Balliruumist oli kuulda muusikat ning noorte neidiste ja noormeeste jutuvada. Amelia ema ning isa kõndisid ringi ning tutvusid kylalistega. Amelia ise ei olnud veel kohal. Kyll aga oli seltskonda sulandunud juba tema vanem vend oma abikaasaga ning Amelia nooremad õde ja vend, kes olid kaksikud. Amy ema vaatas n2rviliselt ringi ja ohkas. Ta oli Amelia peale kuri, et see j2lle hiljaks j2i. Ilmselt kavandas ta mindagi lolli. Ema palvetas, et Amy midagi rumalat ei teeks ja neid h2bistaks. 

[Anastassia 'Ana' Petrova]

Ana oli Amy'lt saanud ballikutse ning olgugi, et ta oli lubanud endale, et ei lähe enam kunagi ühelegi sellisele üritusele, mille eest ta põgenenud oli, otsustas ta siiski sellele ühele minna. Pealegi oli sellest neli aastat möödas. Ta igatses lauahõbedat, kristalli, kulda ja karda. Igatses head muusikat, mida orkester mängis ning tantsimist. Tütarlaps võis olla täielik seltskonnalõvi. Oli lihtsalt aeg endale vanad kombed taaskord meelde tuletada.

Tütarlaps vaatas end veel viimast korda peeglist, veripunaseks võõbatud huuled kõrge paruka all naeratamas "Sa saad sellega hakkama," lausus ta endale, võttes suure kleidisaba kahe käe vahele, harjutades enda kniksu, langetades pead. Seejärel suundus ta kõrtsist välja.
Enda palka, mida neidis teenis, tütarlaps eriti ei laristanud. Tal oli endiselt alles suurem osa varast, mida tema vanemad olid tüdrukule pärandanud, et neidis saaks enne abiellumist siiski mugavalt ära elada. Olgugi, et Ana ei saanud enda vanavanematelt sentigi, ei saanud keegi tema vanemate pärandatud raha tüdrukult ära võtta. Seega oli ta rentinud uhke nikerdustega tõlla, mille ees oli neli valget hobust, kutsar ning tõla taga uksehoidja. "Preili Petrova," lausus uksehoidja sügavalt kummardades, ulatades neidisele enda käe, et too tõlda aidata. Istunud pehmele sametile, võis sõit alata.

Ei läinudki kaua, kui nad kohal olid. Ana tõllast välja aidatud ning pööramata tähelepanu sellele, kuhu see edasi läheb, astus neidis mööda treppe edasi, tundes end tõelise Tuhkatriinuna. Keegi ei tundnud ilmselt teda ära. Kuidas saakski üks vaene baaridaam sellist balli ja välimust endale lubada, eks ole? Kuid seal ta ju ometi oli, tundes end kui keegi teine.
Sügavalt sisse hingates sisenes neidis ballisaali, kus ta koheselt kauni muusikaga üle külvati. Milline nostalgia! Malbe naeratusega suundus Anastassia jookide juurde ning palus endale klaasike kihisevat.

Välimus (naine kleidis pole Ana): s-media-cache-ak0.pinimg.com/236x/63/9d/21/639d219d85b85cf18514363af5ab491c.jpg

[Amelia Abbot]

Amelia oli tallide taga yhe kiire sigareti teinud. Peale seda lasi ta endale lõhnavett suhu, et suitsuhaisu ära ajada. Sigareti oli ta näpanud isa tagand. Tydruk oli valmis minema ballile, mille tema vanemad olid korraldanud. Amy ohkas kergelt. Talle meeldis tantsida ja veini juua aga korraliku daamina võis ta endale lubada vaid klaasi või kaks. Ning ta pidi jääma malbeks ja naeratavaks neiuks, sest nagu ta ema nii hoolega oli korrutanud: "täna tulevad siia rikkaimad noormehed yle terve riigi. Palun, Amelia, luba mulle, ei mingit tsirkust. Võib olla, et just täna kohtud ssa oma tulevase abikaasaga." Amelia pööritas silmi, kui ta ema edasi rääkis, samal ajal tytre korsetti pingule tõmmates.



Nyyd aga oli ta siin, trepijalamil, valmis sisenema balliruumi ning käituma korralikult, mil tema vanemad teda ringi talutavad ning igale vabale poissmehele tutvustavad. Amy sulges korraks silmad, avas need jälle ning sisenes saali. Ruum nägi kaunis välja ning inimesed juba saabusid. Amelia ema silmas tytart ning viipas graatsiliselt, et Amy oma perega liituks, mil nad kylalisi vastu võtavad. Amelia oli juba alla andmas ning perekonna poole sammumas, kui ta märkas baaridaami Anat. Tydruk peatus poolelt sammult. Ta oli just jõudnud ema kõrvale. "Vabandust ema, ma pean minema." Amy ei lasknud emal hakata vastu protestima ning liugles nii graatsiliselt kui sai yle põranda ning peatus Ana kõrval. "Mul on hea meel, et sa tulla said," lausus ta neidisele ning viipas samal ajal teenindajale, et talle punast veini valataks.

[Cecilia Tartaglia]

Jutud ballist liikusid kiirelt üle Varna ja kuna Marques "Mark" de Anet ja @belle olid kurtnud, et üldse lõbutseda ei saa, olid kõik Angelus Mortise vampiirid otsustanud peole kohale minna. Seda enam kuna pidu toimus juba õhtuhämaruses ja päike neid enam ei häirinud.

Lucia kandis maani kollast kleiti, mille raam ei olnud ülemäära suur. Loomulikult oli tal kleidi all veel ka korsett. Oma juukseid ei olnud naine väga sättida tahtnud, seega kandis ta lumivalget parukat, mis oli uhkeks soenguks sätitud ja et ikka veel eriti uhke ja pidulik näida, oli naise juustesse sätitud ka kollaste purjedega laev. Lucia nahk oli viimase moe järgi võimalikult heledaks puuderdatud, ta kandis magusaid lõhnu ning tema huuled olid värvitud erksaks punaseks. Tema kaunist kaela rõhutasid pärlid. Kõrvas olid tal keele sarnased pärlid, aga lokid kõrvade ees jätsid need veidi varju.

Cecilia tuli peole Henry Edmund Ayredale käevangus, nagu võiski arvata ning nende järel tulid ka teised nende klanni vampiirid. Ruum näis täis olevat alkoholist juba joobes inimesi. Cecilia tundis peamiselt vaid vere lõhna. No loomulikult ka teiste lõhnaõlisid ja puudreid ja mis kõike veel, aga vere lõhn oli peamine, mida ta tundis.

SPOILER: Click to show